Distantsõppe muljed

- aprill 13, 2021

Foto: Lisandra Krass

Distantsõpe on seni olnud kiire, kordades rohkem tööd kui eelmisel kevadel. Olen proovinud kõigega ilusti järjel püsida, aga vahepeal juhtub motivatsioon kaduma, muidu saan üsna kõigega hakkama. Informaatika ülesannetega olen hetkel natuke hiljaks jäänud, sest tempo on kiire ja samal ajal, kui teised tegelevad juba uute ülesannetega, olen mina ikka vanade juures.

Aega kulub rohkem, sest vahepeal antakse mitmes tunnis palju ülesandeid ja õpin lõpuks kella seitsmest hommikul kella viieni õhtul. Suur probleem oli algul zoomi sisenemisega, sest ma ei osanud oma nime zoomis vahetada ja sisenesin oma isa nimega Gunnar, mida õpetajad ei teadnud. Paar nädalat tagasi sain probleemi lahendatud ja saan nüüd oma õige nimega siseneda. Loeksin Edusammuks seda, et oskan palju paremini oma aega planeerida ja olen harjutanud ennast motiveerima õppima, et kõik tehtud saaks. Kindlasti on arenenud ka oskused arvutivallas. Vahel juhtub, et ei saa üldse ülesandest aru, ning sel puhul küsin tavaliselt oma sõbralt Julialt abil. Kui tema ka seda teha ei oska küsin abi vanematelt, teistelt tuttavatelt või õpetajatelt. Õpetajatega võtan ühendust Gmaili, Stuudiumi või Messengeri teel. Kõige rohkem meeldib mulle Google Drive'i keskkond, sest seal saab töid kiirelt ja kergelt saata ning valmistada. Mulle ei meeldi eriti Google Meet, sest kõik videotunnid on tavaliselt Zoomis ja see ajab vahel segadusse. Ma arvan, et ajaplaneerimisega ei ole ma väga hästi hakkama saanud, kuna vahel kipun tööde saatmisega hilja peale jääma, sest päeval olen aega raisanud hoopis ebatähtsatele asjadele. Kodus on vahel raske keskenduda, sest väiksed õde ja vend jooksevad mööda maja ringi ja see segab. Õpetajad on väga mõistlikud ja vastutulelikud, kuid vahepeal antakse liiga palju ülesandeid. Peaksin koolitundide ajal vähem kõrvaliste asjadega tegelema, ainult keskenduma õppetööle. Kui mul sai paari nädala eest eneseisolatsioon läbi olen hakanud tihti väljas käima. Seepärast olen hakanud oma vabaaega sisustama võrkpalli mängimisega Ülejõe kooli taga. Seda on väga tore karantiini ajal teha, sest see on tegevus, mis mulle huvi pakub ja lisaks saan oma sõpru näha. Samuti olen palju aega veetnud Juliaga, tavaliselt niisama jalutades või rattaga sõites. Loodan väga, et karantiin võimalikult kiiresti lõppeks, sest siis saab jälle koolis hakata käima!